Viimased kaks kuud pildis

Hei!

Avastasin täna, et ei ole piinlikult kaua postitanud, kuigi tegemisi on nagu olnud küll. Seega tuleb täna ohtralt pilte ja tõenäoliselt mitte nii palju juttu. Head vaatamist! :)


Mai viimasel nädalavahetusel võtsin jällegi suuna Silvaplana poole. Laupäeval oli vaja Dariol sõjaväe jaoks laskmas käia, nii et mina sain väikses Zuozi-nimelises linnakeses jalutada. Arhitektuuri poolest pidi see olema üks kõige tüüpilisemaid Engadini linnu, nii nagu vanasti oli. Ja see oli tõesti imearmas linn :)

Õhtul aga grillisime esimest korda sel aastal! Ooooh kui mõnus oli üle tüki aja korralikku grill-liha saada.

Jalka EMile elasime paari teise au pairiga korralikult kaasa ja üks õhtu käisime ka linnas mängu vaatamas.

Soome tüdruk Veronika, kellega kohtumise üle on mul nii tohutult hea meel, kuid kes kahjuks on Šveitsis ainult suveks.

Lõuna-Aafrikast pärit Kristen, kes ka kohe varsti ära läheb :(

Juunis jõudsin korraks ka Saksamaale ära eksida. Mailis oli Konstanzis Johannil külas ning nad kutsusid mindki päevaks külla. Konstanz on Zürichist bussiga ainult tunni kaugusel, piletid on odavad ja igas poes ja restoranid hinnad madalad. Ja sain päeva veeta enda armsa Mailisega. Mida veel tahta?!

Mu kallis Mailis!

Suur pizza ja õlu 11 EURi eest?! Jah, palun!

See aasta oli vist mu esimene jaanipäev, mida korralikult ei tähistanud. See aga ei tähenda, et mul lõbus õhtu poleks olnud. Saime päris mitme au pairiga järve ääres kokku, käisime ujumas, jutustasime, laulsime ja lihtsalt nautisime õhtut :)

Juuli esimesel nädalavahetusel olin jälle Silvaplanas, ning käisime Darioga matkamas. Kuna mu põlved ei ole veel päris korras, siis väga suuri matku veel ette ei võta, aga iga kord jälle natukene kõrgemale ja kaugemale! Seekord viis tee meid Grevasalvase nimelisse külakesse. Kes on kuulnud Heidi muinasjutust/filmist, siis just seal filmiti päris esimene Heidi film ning sellest külast sai ka autor inspiratsiooni. Jalutasime veel natukene edasi ja meile avanes imeilus vaade kahele Silsi ja Silvaplana järvedele.

Hommikul ärkasime sellise vaatega. Täiuslik ilm matkamiseks!

Lihtsalt armastan neid vanu mägimajasid!

Grevasalvas

Iga kell läheksin tagasi. Ainuüksi selle vaate pärast.

Mägiroosid

Šveitsi lehmad on jätkuvalt mu lemmikud

Nädal pärast seda leidsin end taas Graubündenis, aga seekord palju erilisemal põhjusel. Dario lõpetas kooli ning laupäeval oli Churis tema lõpetamine. Aktuse ajal sain eriti uhke olla, kuna ta oli terves lennus paremuselt teine lõpetaja, keskmise hindega 5,4 (maksimum on 6)

Julia, kes on mulle selle pea pooleteise aastaga nii armsaks saanud :)

 Pühapäeval oli St Moritzis vanade briti autode näitus, kus Dario pea iga aasta kohal on käinud, nii et ei saanud ju seekord ka vahele jääda.

Palun näidake mulle inimest, kes mugavalt siia autosse sõitma mahub?!

Ja viimaks jõuame selle nädalavahetuse juurde. Kuna Dario oli autoga siin, sõitsime laupäeval päevaks Baselisse. Tegu on täiesti imearmsa linnaga, mis võitis hetkega mu südame :)

Jah, käes on juuli keskpaik ja ma olen ikka lumivalge.

LÕPUKS sain Dario ka pildi peale!

See on üks tõsiselt äge paat! Kui näete seda peenikest nööri, millel lipud küljes, siis just selle abil see peamiselt liigub. Või õigem oleks öelda, et selle abil seisab see paigal. Paat liigub ainult jõe voolu abil, ja üle Rhein'i on tõmmatud tross, mille küljes liigub peenem tross, mis hoiab paati oma marsruudil. Pidi olema üks vanemaid viise kuidas jõge siin ületada.

Tegu on Türgi lipu all seilava tööstuslaevaga (natukene nägi välja nagu midagi õlitankeri sarnast) ja see on lihtsalt ulmeliselt pikk. Kuid mis oli meie lemmik osa selle laeva juures, mida kahjuks pildilt näha pole, oli kõige tagaosas asuv pisike mullivann. Noh, kui kapten tahab naisega romantikat teha pika sõidu ajal!

Ja ongi kõik! Aplaus teile, kes te kõik läbi vaatasite! Mina loen nüüd edasi päevi puhkuseni Eestis (neli veel!!) ja loodan juba varsti teiega uusi pilte jagada :)

Minipuhkus troopikasse

Hei!

Mitmete juhuste kokkulangemiste abil saime Darioga laupäevaks kaks Šveitsi päevapiletid, millega saab 40 frangi eest kogu Šveitsi ulatuses ühistransporti kasutada (ning jah, see on väga odav). Alguses oli meil plaanis päevaks Genfi minna, aga kuna praktiliselt terves riigis sadas kogu laupäevane päev, siis hommikul muutime kergelt plaane ja võtsime suuna hoopis Locarno poole. Tegemist on imeilusa linnaga Ticino kantonis, Maggiore järve ääres. Linn on väga tuntud ka rahvusvahelise Locarno filmifestivali poolest.
Ilm oli täiesti suurepärane, eriti kui tulla väga vihmasest ja külmast Zürichist. Rongisõit võttis küll omajagu aega, kõik kokku üks ots umbes 3,5h, aga see oli seda väärt.

Olime rongiga kodupoole sõitmas, kui avastasin, et meie rong sõidab edasi Luzerni. Ja kuigi ilm ei olnud seal kõige parem, oli kiusatus lihtsalt liiga suur, ning tegime seal väikese tunniajase vahepeatuse. Niii tohutult külm oli, aga ma armastan seda linna nii nii väga, et terve aja oli kõrvuni naeratus näol!
Ja muidugi tuli ju jälle ka iga nurga peal pilti teha, et Aasia turistidega kokku sulanduda.

Tegu oli ühe tohutult väsitava, kuid nii nii toreda päevaga. Lausa nii väsitavaga, et vist üsnagi esimest korda jäi mul Eurovisiooni finaal vaatamata!

Kui ilmad igal pool soojemaks lähevad, tahame Darioga kindlasti veel sellised päevareise ette võtta :)

Kallistused teile!

Sünnipäev on tore päev!

Möödunud nädalvahetusel tähistasime Darioga natukene minu sünnipäeva ja tegu oli järjekordselt täiesti suurepärase paari päevaga.

Nädalavahetuse üks parimaid osasid oli aga reede pärastlõunal, kui sain pooleteiseks tunniks kokku Mailisega! Ta oli teel Konstanzi ning Zürichis oli väike vahepeatus, mis algselt pidi olema neli tundi ja lõpuks oli ainult poolteist, aga seegi midagi! Niiii tore oli teda näha ja tänaval eesti keeles rääkida ja lihtsalt natukene kodusemalt end tunda. Ta tõi mulle natukene Hollandi nänni ka, nii et mul on uus lemmikjuust nüüd... Mailis, sa pead uuesti külla tulema ja mulle tooma seda!

Laupäeval käisime ära Zürichi loomaaias, kus me kumbki varem käinud ei olnud. Pilet ei ole just kõige odavam, aga samas on tegu täiesti imelise kohaga. Loomi on niii palju ja nende tingimused on tõesti head. Kõigil on palju ruumi ja nende alad (puur on isegi vale sõna nende kohta) on tehtud võimalikult sarnaseks nende loomuliku elukeskkonnale. Minu ülimaks lemmikuks olid orangutangid, keda ma oleks vist võinudki vaatama jääda. Kaks alla aastast pärdikut asjatasid seal nii vingelt lihtsalt. Üks üritas kõigest väest puuri kõrval olevat rohuliblet kätte saada ja teine mängis ema ja tühja kotiga peitust ja mürasid. Nii vinged!!

Kas teie teadsite KUI vali paabulinnu laul on?! Seda oli üle terve loomaaia kuulda. Ja neid oli ka päris palju. Üks chillis näiteks kaamlite alas puu otsas

Minu kunagised lemmikud. Imeilusad roosad flamingod

Meil on täielik suvi kohal. Kuigi kohalikud vist ei tunnista seda, sest mina olin üks väheseid, kes lühikeste riietega oli, enamik olid teksade ja jakiga...

"Mul on lusikas. Mis sul on?"

Emmega peitust!

Proovis kahe käega umbes viis minutit, siis läks mossitas nurgas, tuli tagasi, proovis ühe käega ja VÕIT! Rohulible oli käes ja pärdik õnnelik

Kõik käed-jalad olid müramisel kasutusel, et ikka pealpool olla saaks

Päris pingviinid olid päikese eest varjus, nii et tegin selle pisikesega pilti

Täiesti imeilusad punased linnud, kelle puuri sai ka igaüks sisse minna 

Vaatasime alpakaga tõtt

Zürichi loomaaia üks suurimaid vaatamisväärsusi on Masoala hall, mis on umbes hektarisuurune ala kaetud täiesti imeliste Madagaskari vihmametsade taimede ja loomadega. Kuigi temperatuur tappis seal ikka korralikult, siis oli tegu täiesti uskumatu kohaga.

Dario oli reedel õelnud, et tal on mulle laupäeva õhtuks üllatus, nii et ma terve päev proovisin ära arvata, mis see on. Ära ei arvanud, nii et olin eriti õnnelik, kui sain teada, et lähme laevasõidule Zürichi järvel. Terve aeg, mis ma siin olen olnud, olen tahtnud järvele minna, ja see oli täiesti imeilus. Sõit kestis poolteist tundi ning kuna ilmaga vedas meil väga, oli tegemist suurepärase õhtuga.

Õnnelik laps!

Teine õnnelik laps!

Seljataga on minu kodukant - the Goldcoast (Kuldkallas)

Tagasi linna jõudes istusime natukene aega veel järve ääres, et loojangut näha ning siis läksime vaateplatvormile Zürichi ülikooli juures, kus ka Dario polnud varem käinud(kuigi ta elas vahelduva eduga neli aastat sealt umbes 5 minuti kaugusel)

Pühapäeval käisime Zürichi botaanikaaeda avastamas ning tegu oli järjekordselt tohutult ilusa kohaga. Kuigi see on täiesti linnas sees, on seal selline vaikus ja rahu, et unustad täiesti ära, et oled nii suures linnas, kui seda on Zürich. Taimi on seal esindatud igast ilmakaarest ning ükskõik kuhu lähed, saadab sind kaunis konnakoor, kuna neid on seal ikka ohtralt.

Leidsin sirelilillad sirelid :)

Õigel päeval ma midagi väga erilist ei teinud. Mu siinne pere tegi mulle väga kena kingituse ning õhtul tulid koju väikse Prosecco pudeli ja koogiga ning lihtsalt jutustasime natukene ja hiljem tulid Nanna ja Sofie mulle külla ja veetsime paar mõnusat tundi koos. Aga minu jaoks oli päeva parim osa siiski kõik armsad telefonikõned mu perelt Eestis :) Nii tore oli kõigiga natukenegi telefonis rääkida :)