Lumest ja spordist ja kõigest muust / About snow and sports and everything else

Hei, sõbrad!

Viimasest postitusest on jälle natukene aega möödas ja peamiseks põhjuseks on see, et ma ei suuda lihtsalt pilte valida :D
Aeg liigub siin kuidagi teistmoodi kui Eestis või Luzernis. Selline tunne, nagu oleks siin tohutult kaua olnud aga samas on tunne, nagu oleks alles eile siia tulnud. Ja tegelikult saabki homme juba kuu Silvaplanas!!

It's been a while since my last post and the main reason for that is that I just can't choose the pictures to put up :D 
Time doesn't move the same way here as it does in Estonia or in Luzern. I feel like  have been here for a really long time and at the same time I feel like I came here just yesterday. And actually tomorrow it will be one month in Silvaplana!!

Mu väike präänik on jätkuvalt lihtsalt uskumatult armas ja nii palju kasvanud ja juurde õppinud. Kui ta mind hommikul maailma suurima naeratusega tervitab, siis see on lihtsalt parim algus mu päevale.

My little cookie is still just so incredibly cute and he has grown so much and learned so much. When he welcomes me in the mornings with the biggest smile, that's just the greatest start to my day.

Vahepeal toimus Silvaplanas Coppa Romana, maailma suurim vabas õhus toimuv curlinguturniir. Sellest mängust ma jätkuvalt aru ei saa. Ma usun et mängida on seda huvitav, aga vaadata on küll üsna tuim. Kui spordist veel rääkida, siis sel nädalavahetusel leidis Silvaplanas aset Šveitsi meistrivõistlused tiigihokis. Ma ei ole just eriline hokispetsialist, aga kui paari mängu nägin, sis erinevused nö tavalise hokiga on, et võistkonnas on 4 meest, mängitakse väga väikesel platsil ja väravad on täiesti miniatuursed. Kui mina vaatamas käisin, toimus korraga 9 mängu, nii et vaadata oli tegelikult päris põnev.

A couple of weeks ago we had the worlds biggest open air curling tournament in Silvaplana called Coppa Romana. I still don't understand the game. I'm sure that it's interesting to play it but it's kinda dull to look at. And this weekend we had the Swiss Pondhockey Championships in Silvaplana. I'm not the biggest hockey specialist but I saw a few games and the differences I saw compared to normal hockey is that they have 4 men in the team, they play on a very small field and the goals are miniature. When I was there they had 9 games at the same time so it was actually quite interesting. 

Curling

Lisaks sadas siin kaks ja pool päeva jutti lund. See oli täiesti ulme!! Teisel päeval läksime Kadriga jalutama ja lumme müttama. Nii tore oli end jälle lapsena tunda ja lumes hüpata. Kuna too päev oli metsik tuisk ja tuul, siis oli välja peal näha väga palju lumesurfareid (ma arvan, et neid kutsutakse nii), ehk siis neil olid kas suusad või lumelaud all ja siis sõitsid lohe taga. Järgmistel päevadel linnas jalutades sain täiesti imelisi pilte ja järjest rohkem hakkab tunduma, et elan päkapikukülas. Üks päev oli tore üllatus ja mulle jõudis Eestist pakk kohale, kust sain endale mõnusa doosi eesti šokolaadi ja ühe eriti ägeda kalendri sain ka. Aitäh, Jaanika!

It was snowing here for 2,5 days straight. It was completely unreal!! Me and Kadri went for a walk and it was so nice to feel like a kid again and jump in the snow. Since that day the wind was really strong there were a lot of snow surfers out. They had either skis or a snowboard and then the kite was pulling them along the field. Walking around the city the next couple of days I got some amazing pictures and it feels like I live in Santa's village. One day I had a great surprise and I got a package from Estonia and I got a nice dose of Estonian chocolate and a really cool calendar. 

Seal taga peaks mäed olema / There should be mountains back there

Minu ja Kadri jäljed kõrvuti. Väike pikkusevahe vist? / Me and Kadri. A small hightdifference I guess?

Lumesurfamine / Snowsurf

Oligi nii sügav lumi! / The snow really was this high!

 

Aa ja koolis käin ka jälle. Olen nüüd Academica Engiadina õpilane ja teisipäevaõhtud veedan saksa keele kursusel. Tegu on B1.1 tasemega ja ma arvasin et see on okei, kuna noh ma olen ju 6 aastat õppinud aga ossa juss kui kirves see oli. Ja mul on väga tugev tunne, et ma olen kõige nõrgem sealt. Teised räägivad ikka üsna vabalt saksa keelt aga mul on tohutu blokk peal ja tunnen, et sõnavara on väga piiratud.  Aga ma olen kindel, et kui ma sellega rohkem harjun, on juba kergem :)

I go to school again now, too. I'm a student in Academica Engiadina and my Tuesdya night I'm spending in a German class. It's a B1.1 level and I though it would be okay since I've studied German for 6 years but gosh how hard it was. I really feel like I'm the weakest one there since all the others speak German freely but I have a massive block when it comes to speaking German and my vocabulary is very limited. But I'm sure that if I get used to it more, it gets easier :)

Kadriga oleme paar korda väljas ka käinud. Laupäeval oli Püfis hip-hop pidu ja rahvast oli nagu murdu. Ma pole seal enne nii palju inimesi näinud. Paar kõrghetke teiega jagamiseks. Ristisime Silvaplana Kääbiklaks. Kahe õhtu jooksul võitsin Kadrit lauajalkas kaks korda 14-2 ja ühe korra 12-4. Kadrile valat suhkurt püksi. Kadrile pandi haamriga vastu tagumikku ja üks mees väitis järjekindlalt, et Eesti ja Venemaa on sama asi. Kui Kadri talle ütles, et sa oled idioot, siis otsustas vait jääda :D

Me and Kadri have gone out a couple of times. On Saturday there was a hip-hop party at Püf and I have never seen that many people there. Some highlights to share with you. We decided to name Silvaplana Hobbitville. I beat Kadri twice 14-2 and once 12-4 in foosball. Kadri got sugar poured into her pants. Kadri got slapped on the butt with a hammer and there was a guy who kept saying that Estonia and Russia are the same thing. When Kadri told him that he's an idiot he decided to shut up :D

Järgmise korrani!

Hei!

Mul on vaba päev! Ja lausa kaks ja pool vaba päeva! Nagu ma enda eelmises postituses ütlesin, mulle väga meeldib mu töö aga väsitav on ta ikka, nii et vabad päevad on vägagi teretulnud :) Muidugi tulid need praegu ka õigel ajal, sest eile suutsin ma enda põlvele korralikult liiga teha. Silvaplana tänavad on naeruväärselt libedad ja vankriga kuskilt kaldteest alla minnes libises järsku ja tundsin kuidas nõks käis läbi ja valu. Nii et esmaspäeval ma ei teinud muud kui jäätasin enda jalga.

It's my day off! And I actually have two and a half days off! Like I said in my last post I really love my job but it's still tiring so some free days are very welcomed :) Of course they came in the right time since yesterday I managed to hurt my knee pretty good. The streets in Silvaplana are riddiculously slippery and somehow I slipped and a busted my knee. So on Monday I did nothing but iced my knee.

Aga täna. Tänane päev oli imeline. Ma saan üsna kindla meelega öelda, et tegu on ühe suurepäraseima päeva mu elus. Nimelt käisin ma täna Corvatschil, 3303 meetri kõrgusel merepinnast. Kadri läks veidi varem lauatama ja saime hiljem all kokku ja läksime uuesti koos ülesse. Ma olen siiani hämmingus. Ja kojujõudes olin ma veel päris pikalt kõrvuni naeratusega. Ma ei ole mitte kunagi midagi nii ilusat näinud. Ükskõik kus suunas vaatad, ainult mäed ja lumi. Ma nägin isegi Matterhorni, mis on linnulennult umbes 200 km kaugusel!! Ma isegi ei suuda kirjeldada kui õnnelikuks see kõik mind teeb. Kadri läks lauaga varem alla ja mina sõitsin gondliga hiljem ja saime keskel kokku. Reisikaaslane on mul muidugi suurepärane ja sai lausa kätel veidi maad alla kantud :D  Kui ma saaksin, ma vist ainult seal üleval oleksingi.

But today. Today was wonderful. I can say pretty surely that today was one of the most amazing days of my life.  I went up the mountain Corvatsch today, 3303 meters above sea level. Kadri went snowboarding a bit earlier and we met at the foot of the mountain later and went up together. I am still amazed. After I got home I had a huge smile on my face for a really long time. I have never seen anything that beautiful. No matter what way you look you can only see mountains and snow. I could even see the Matterhorn which is about 200 km away!!! I can't even describe how happy it all makes me. Kadri went down a bit before me with her board and I took the gondola and we met in the middle. My travel buddy is great of course and she was carried down part of the way :D If I had the chance I would never get down from there :)

Ma tean ise väga hästi, et ükskõik kui palju pilte ma siia panen, ma ei suuda kunagi näidata kui ilus seal  üleval tegelikult on. Aga kuna ma valida ei suuda, panen siia palju pilte :D

I'm well aware that no matter how many pictures I put here I can never show how pretty it actually is up there. But since I can't choose, I'm gonna put a lot of pictures up here :D

Sobiksin ju küll lumelauduriks? / I could pass for a snowboarder?

Silvaplana

Heia!

Esiteks, head uut aastat teile! Mõtlesin, et aasta esimesel päeval oleks ju sobilik teha ka enda esimene postitus Silvaplanast.

First of all, happy new year, guys! I thought that the first day of the year would be a good time to write my first post from Silvaplana.

Enne siinsete juttudeni jõudmist tahan aga korra rääkida ka enda lühikesest ajast kodus. Teate, see, et ma sain korraks kodus olla ja enda kõige kallimatega aega veeta, tegi mingil määral lahkumise veel raskemaks, kui ta sügisel oli. Ja ma sain tantsida! Mu põlved ei olnud õnnelikud, aga see oli lihtsalt niivõrd suurepärane tunne jälle enda armsa Öietiga tantsida! Need 11 päeva tuletasid meelde, kui väga ma kõiki igatsenud olen ja kui paljud mind Eestis igatsevad. Aitäh teile, et te olete lihtsalt nii tohutult head!

Before I'll start talking about my life here, I quickly want to talk about my short time back home. You know, the fact that I got to be home for a little while and spend time with people I care about the most, made leaving even harder than it was in the fall. And I got to dance! My knees were not happy but it was such a amazing feeling to dance with my dear Öieti again! Those 11 days reminded me how much I have missed everybody and how many people in Estonia miss me.

26. detsember istusingi jälle lennuki peale, et uuesti Šveitsi tulla. Mul on tõesti tunne, et kuna mu reis siia ei kulgenud just nii hästi, nagu oleks lootnud, siis kõik halvad asjad juhtusid enne Silvaplanase jõudmist ära, ja nüüd lähevad asjad ainult ülesmäge! Ma olen alati lennanud nii, et mul on käsipagasi kohver ja käekott, kus on sees siis läpakas, rahakott, raamat jne, ja kunagi pole probleemi olnud. Seekord oli lennuk, mis Tallinn-Riia vahet lendas nii väike, et kõigil kästi asjad kokku suruda, ehk siis pidin enda käekoti mahutama enda juba väga täis kohvrisse. See lõppes sellega, et üks kohvri lukkudest läks katki ja edasi kuni Zürichini lendasin ma poollahtise kohvriga :) Tallinn-Riia lend ka hilines 20 minutit, nii et Riia lennujaamas oli mul 20 minutit aega, et järgmisele lennule jõuda. Muidugi istusin ma esisel lennul ka viimases reas. Kuidagimoodi ma siiski jõudsin, õnneks ei ole Riia lennujaam väga suur. Aa ja lennukis jäid mu kõrvaklapid kuskile kinni, nii et need on ka mahakandmisele läinud. Zürichis sain enda koti koos asjadega kohvrist välja võtta ja õnneks on kohvril kaks lukku ja teine pool on veel terve, nii et sain ikka korralikult kinni panna seda. Edasi ootas mind pea 4-tunnine rongisõit kolme erineva rongiga St Moritzisse. Churis oli mul kahe rongi vahel 4 minutit aega mille vältel ma pidin muidugi ka perrooni vahetama, nii et sain enda kahe kohvri ja käekotiga joosta trepist alla, jälle ülesse ja rongi peale hüppama. Jõudsin väga viimasel minutil, aga vähemalt jõudsin! St. Moritzisse tuli mu ülemus mulle vastu ja esimene öö sain veeta hotellis, kuna minu tuba/korter oli kinni. Oooooh kui mõnus oli suur ja pehme voodi pärast pikka reisi. Taevas!

On December 26th I got on the plane again to come to Switzerland. I really feel that since my trip here did not go as well as I had hoped, then all the bad things have already happened and it can only go uphill from now on! Everytime I've been on a plane I've had a carry-on suitcase and a purse that has my laptop, book, wallet etc and I've never had a problem with that. This time the plane that flew from Tallinn to Riga was so small that everybody had to put their things in one suitcase. So I had to shove my purse into my allready very full suitcase which ended with me breaking one of the zippers on my suitcase so from Tallinn to Zurich I flew with my suitcase half open :) Te flight to Riga was also 20 minutes late so in Riga I only had 20 minutes to get to my next flight. Ofcourse on my first flight my seat was in the last row. Luckily Riga airport isn't very big so somehow I made it. Oh and my earphones got stuck somewhere on the plane so they also broke. In Zurich I got to take my purse and everything in it out of my suitcase and luckily the other part of the zipper was okay so I got to close the suitcase. After that I had a 4-hour trainride to St. Moritz. In Chur I had 4 minutes between two trains and I also had to change platforms so I got to run down and back up the stairs with my two suitcases and a purse and jump on the train. I made it on the very last minute, but at least I made it! My boss met me in St. Moritz and my first night in Silvaplana I got to spend in the hotel since my room/apartment was occupied. Oooooh how nice it was to sleep on the big and soft bed after a long trip. Heaven!

Tallinna lennujaama toolid on ikka lemmikud :) / The chairs in Tallinn Airport are my favourite :)

Imeilus päikeseloojang mind ära saatmas / A beautiful sunset sending me off

Infoks neile, kes külla tahavad tulla! / Information for thouse who want to come and visit

R.I.P.

Töö on mul tore. Laps on vahva ja vanemad on toredad. Päevad on natukene pikad aga eks see vajab mingil määral ka lihtsalt harjumist. Mis mulle eriti meeldib on see, et hotellis, mida mu ülemused peavad, töötab veel kaks eestlast. Kadriga me jutustame lõuna- ja õhtusöögi ajal ikka alati päris pikalt. See, et saab iga päev eesti keeles suhelda, tekitab palju kiiremini koduse tunde. Töötajatele on ettenähtud kolm korda päevas tasuta söök. Hommikuti ma ei viitsi end nii vara üles ajada, nii et hommikusööki ma üldiselt hotellis söömas ei käi, aga lõuna- ja õhtusöögid on siin küll no niiii super! Sööme teiste töötajatega koos ja no.. see on ikka tõeline keeltepaabel mis siin koos on. Lauas on kuulda eesti, inglise, saksa, itaalia, portugali, tšehi ja tai keelt. Kui ema küsis, mis siin peamine suhtluskeel teiste töötajatega on, siis ega ühest vastust ei olegi. Ühe koristajaga näiteks mina räägin inglise keeles, tema itaalia keeles, vahepeal pursime mõlemad saksa keelt ja kuidagi moodi me üksteisest aru saame. Aga töötajad on siin nii valjud! Kui ma muidu ei pea ennast just väga vaikseks inimeseks, siis nende kõrval ma võiksin sama hästi tumm olla. Aga kõik on tohutult ägedad ja sõbralikud inimesed. Šveitsi sõbralikkus oli ka asi, millest ma Eestis olles puudust tundsin. Luzernis oli elementaarne see, et enda naabruskonnas sa ütled kõigile inimestele tere, isegi kui sa neid esimest korda näed. Tartus ütlesin enda trepikojas elavale inimesele tere ja ta vaatas mind sellise näoga, et mul on vist midagi viga.
 
I really like my job. The baby is cool and the parents are fun. The days are a bit long but I guess it's just something I need to get used to. What I really like is that there are two other estonians working in the hotel the parents run. We always have really long talks with Kadri at lunch and dinner. The fact that I can talk in Estonian every day makes it feel a lot more like home. The employees get three free meals a day. I usually don't wake up that early to go eat breakfast, but the food we get for lunch and dinner is soooo good! We eat with other employees and the amount of languages you here there is crazy. There's Estonian, English, German, Italian, Portugese, Czech and Thai. My mom asked what is the main language between employees but there is no one answer. With one of the cleaningladies I speak English, she speaks Italian and inbetween we both try a little German and somehow we understand each other. But everybody here is so loud! When I usually don't see myself as a very quite person then here I might as well be mute. But everybody is so cool and friendly. The friendliness is something I missed in Estonia. In Luzern it was common sence that I said hi to everybody in my neighbourhood but in Tartu when I said hi to someone in my dorm, they looked at me like something was wrong with me.

Ilm on siin väga muutlik. Tõesti, vaatad aknast välja, päike särab, pole ühtegi pilve näha. Pool tundi hiljem on selline lumetorm, et naabermaja pole ka enam näha. See tohutult kuiv külmus on ka midagi millega harjuma pean, praegu see mõjub ikka päris karmilt. Siia pika jutu lõppu lisan teile mõned pildid, mis olen teinud, kui lapsega jalutamas käin. Ma olen siin 6 päeva olnud, iga päev tuleb mul mägesid nähes naeratus näole ja üks päev jalutades ma küsisin endalt, kus ma olen? Mitte, et ma oleksin eksinud olnud (mis minu puhul ei oleks ka midagi imestamisväärset), aga pigem lihtsalt hämming, et kuidas ma olen jõudnud enda elus sellisesse punkti, et ma saan elada praegu niivõrd imelises kohas.

The weather changes really fast here. You look out of the window, the sun in shining, not a cloud in sight. Half an hour later there's such a snow storm that you can't even see the house next to yours. And the really dry cold is something I need to get used to. At the end of this long text I'll add some pictures I've taken on my walks with the baby. I've been here 6 days, every day I get a smile on my face when I see the mountains and one day when we were out walking I asked myself, where am I? Not that I was lost (which in my case would not me a supprise) but just pure amazement of how have I gotten to a point in my life, that I get to live in such an amazing place right now.

Nautige pilte, ja head uut aastat!
Enjoy the pictures and a happy new year!

Silvaplana

Tuulega muud moodi ei saa - sall nii kõrgele, kui vähegi saab! - When it's windy, this is the only way to go - pull the scarf up as high as you can!

Päike mäe peal loojumas - The sun setting on the mountain

Kodu - Home

Et saada mu lemmikule jalutusrajale peab sellest kaldteest vankriga nii ülesse kui alla minema. Alla saab veel hakkama aga ülesse, no ei... - To get on my favourite walkway you need to go up and down this ramp with the baby carriage. Down is okay but up.. nope.

Aastavahetuse puhul tõi ülemus mulle terve taldrikutäie eriti häid magustoite! - For New Years Eve my boss brought me a plate of really good desserts!

Kalli!