Šveits, Luzern, Pädagogische Hochschule Luzern

Nonii. Ja ongi minek! Või noh, seda postitust kirjutades tegelt mitte nii veel, kuna praegu on esmaspäeva õhtu ja lennuk läheb neljapäeva hommikul. Ja pakitud on mul umbes täpselt 0. Seda väga lihtsal põhjusel - see ei tundu ikka veel reaalne, et ma tegelt ka lähen. Ma lähen ja elan ja õpin ja olen 4 kuud Šveitsis. Mina. Ma ei tee selliseid asju. Aga seekord nii on.
Aga miks just Šveits ja Luzern ja see kool? Ausalt öeldes päris ühest vastust ma öelda ei oska. Ja see lugu, kuidas asjad üldse nii kaugele jõudsid, on päris pikk. Nii et kes viitsib seda lugeda, siis siin ta on, kui ei, siis jätke järgnev lõik vahele :)
Kui tuli nimekiri riikidest ja ülikoolidest, kuhu meie teaduskonna tudengid minna saavad, olin ma ausaltöeldes päris üllatunud. Ma ei uskunud, et valik nii suur on. Soome ja Läti olid koheselt välistatud, sest no kui ikka Erasmuse semester teha, siis mitte naaberriigis(see on minu arvamus vähemalt). Kõige ahvatlevam tundus vaieldamatult Hispaania, sest no kes ei tahaks semestrit päikese all veeta. Kui ma aga kõikidesse ülikoolidesse kirjutasin, et KUS üldse inglise keeles õppida saab, langes Hispaania valikust ära, sest noh...hispaania keel ja kataloonia keel ei ole just mu tugevaimad küljed. Seega jäidki sõelale veel Šveits ja Austria. Šveitsist veel ka St. Galleni ülikool ning Austriast Viini pedagoogiline ülikool. Algselt olin väga tugevalt Austria poole kallutatud, kuna Viin on üks ilusamaid linnasid, kus ma käinud olen. Kui aga hakkasin suhlema Luzerni Erasmuse koordinaatoriga, kes on juhuslikult eestlane, hakkasid mõtted automaatselt seda teed liikuma. Ja no kui pilte vaadata, on tegu ühe üsna idüllilise linnaga. Ja nii saigi otsustatud, et PH Luzern on mu esimeseks valikuks ja Viini ülikool teiseks. Vahepeal aga juhtus see tore asi, et Šveits ja Erasmus peatasid koostöö, kuid Andra (sealne koordinaator) kinnitas mulle, et see ei ole probleem ja Šveitsi riik saab mulle stipendiumit maksta ja kui ma vaid tahan tulla, siis ei ole see mingi probleem. Ehk siis avaldusi ja motivatsioonikirju tuli mul esitada kolm - Erasmuse komisjonile, Luzerni ning lõpuks veel Šveitsi-Euroopa mobiilsusprogrammi komisjonile (mis Tartus on juhuslikult täpselt sama, mis Erasmuse oma aga noh jah..) Lõpuks said need dokumendid korda, ning sain kinnitust, et saan Šveitsi minna. Hurraa! Või noh... Nii hurraa see ikka polnud, sest sellega paberimajandus alles algas. Ning olgu öeldud, et ma olen inimene, kes VIHKAB paberimajandust, tõesti. Ma ei hakka siia kirja panema, mida kõike ma esitama pidin ja mis keeltes sest ma ise ka päris täpselt ei tea. Lõpuks 19.augustil tuli kiri, et ÕISis on registreeritud minu kohta korraldus, ning olen arvatud välismaal õppijaks. Nädal enne seda said ka lennupiletid ostetud ja siis oligi ju nagu kindel, et ma ju tõesti lähen!
Samas kohale pole see mulle siiani jõudnud. Reedel sai maha peetud üks mõnus ja tore äraminemispidu. Kokku on saadud suurepäraste ja imeliste sõpradega, kes mind jätkuvalt suudavad enda soojuse ja siirusega üllatada ning paar toredat kokkusaamist ootab veel ees. Samas on tõesti tunne, et no mida ma sellest peost pean, kui ma ju ometigi kuhugi ei lähe! Ehk jõuab see lennujaamas mulle lõpuks kohale?
Nüüd aga veidi Šveitsist ja Luzernist ja mu uuest koolist. Ma olin ausalt öeldes arvamusel, et Šveits on suurem riik, kui Eesti. Aga võta näpust. Pindala poolest on ta tervelt 4000km² väiksem kui Eesti. Samas kui rahvaarv on augulise juustu maal rohkem kui 6 miljoni inimese võrra suurem. Minu tulevane kodulinn asub riigi keskosast veidi põhja poole, ning on selle piirkonna kõige suurema rahvaarvuga linn, kus elab veidi üle 76 000 inimese(seega pea 20 000 inimest vähem, kui Tartus). Linn ise asub Lucerni järve kaldal ning seda läbib Reussi jõgi. Ja Šveitsile kohaselt on linn ümbritsetud muidugi ka Alpidega. Ehk siis üsna maaililine linn. Mu tulevane elukoht on jõele üsna lähedal ja päris kesklinnas. Tänu Andrale saan üürida korteris tuba ning see on oi-kui-armas tuba. Nii et kõik on mulle külla oodatud!

Luzerni winter wonderland

Õppima hakkan ma Pädagogische Hochschule Luzernis, ehk Lucerni pedagoogilises ülikoolis, inglise keeles  the University of Teacher Education Lucern. Ehk siis tegu on puhtalt õpetajate õpetamisele spetsialiseerunud ülikoolile, mis tundub minu jaoks nii tohutult äge. Lisaks saan ma õpingute ajal minna ka vaatlusprakikale rahvusvahelisse lasteaeda. How cool is that! Peahoone, kus mul kõik peale ühe loengu toimuvad, asuvad minust 45 minuti kaugusel kuid kuna mul on jalgratas, ei tohiks see väga probleem olla :) Aineid on mul kokku 8(koos prakikaga 9) ning EAPsid 16,75. Mis selles ülikoolis veider on, on see, et enamik aineid on 1 EAPsed, üks on mul ka näiteks 0,75 EAPd. Ja no Tartus sa alla 3 EAP väga aineid ei näe.

Üks asi, mis mind hirmutab, on saksa keel. Või noh, šveitsi saksa keel. Sest kuigi ma olen 6 aastat saksa keelt õppinud, siis ei pea ma end selles just väga tugevaks. Ja no see asi, mida nad seal saksa keeleks nimetavad? Nope... selline tunne, nagu nad oleks nalja pärast kõik hääldatavad häälikud vahelt ära võtnud ja siis mõelnud, et oh, aga jätakski nii! Näiteks sõna köögikapp. Tundub lihtne, eks? Saksa keeles Küchenkasten. Täiesti tehtav. Ja siis Šveitsis näeb see sõna välja selline: Chuchichäschtli. Nope, not happening (ja ma nii loodan, et te kõik proovite seda sõna kodus hääldada praegu!). Õnneks on mul aga mu enda isiklik šveitslane Laura omast käest võtta, kes selle häälduse mulle selgeks tegi, sest ilmselgetel põhjustel pidi see olema lemmik sõna, millega turiste kiusata. https://www.youtube.com/watch?v=1UCraMuroI0 Sellel sõnal on isegi oma laul...

Saigi vist kõik ära räägitud praeguseks...Teisipäeval olen veel Tartus, kolmapäeval lähen Tallinnasse ja neljapäeval juba istungi lennuki peale ja sõidan Oslosse, kus saan 9 tundi järgmist lendu oodata, sealt edasi Zürichisse ja sealt rongiga Luzerni.
Ning jep, ma tean, et ma olen enda tulevase kodulinna nime mitut erinevat moodi kirjutanud, aga sellel on väga lihtne põhjus - ma lihtsalt ei tea, milline kõige õigem variant on. Näinud olen ma kolme: Luzern, Lucern ja Lucerne. Kui ma kohal olen, siis ehk oskan end parandada ja teile ka öelda, et kus ma ikkagi elan!

 PS: Esimene, kes suudab ära tõlkida, mida mu blogi pealkiri tähendab, saab mult head šveitsi šokolaadi, kui ma tagasi tulen ;) Ja Laura, sinu pakkumine ei loe!

Kallid-paid teile!