Kuna tänane päev oli järjekordselt nii ülilahe, siis pean jälle jagama. Aga ärge väga ära harjuge sellega, et nii tihti kirjutan. Ma usun, et kui elu rahulikumaks muutub ja kõik enam NII uus ja huvitav pole, jääb kirjutamine veidi vähemaks.
Laupäeval rääkisin enda buddy Desiga, kes mainis, et pühapäeval on võrkpallivõistlused, kus ta mängib. Rääkisin teistega, ning Taylori ja Joega otsustasime vaatama minna. Kuna esimene mäng oli nii vara, plaanisime minna 11:40 mängule. Enne seda saime Tayloriga linnas kokku, võtsime pagariärist paar imemaitsvat saiakest ja midagi juua ja läksime järve äärde hommikusööki sööma. Ja no... Ma arvan et ma ei harju sellega nende nelja kuu jooksul ära, kui imeilus võib üks koht olla. Ma armastan Tartut ja Saaremaad südamest, aga need vaated mis siin on, seda ei saa lihtsal kirjeldada. Ja seda ei saa ka piltidega edasi anda, kuigi ma järjepidevalt proovin seda.

Järve ääres olev purskkaev

Vanast raudteejaamast alles olev värav. Selle ees kohtuvad õhtuti noored ning kohe selle kõrval on suur bussijaam

Hommikusöök hea seltskonna ja imelise vaatega

Luzerni järvel ja jõel on tohutult palju luikesid, kes siis pisikeste partidega(kes on ääretult kavalad) rahva poolt visatud toidu pärast kaklevad.

Edasi läksime siis ühte paljudest spordihoonetest mis oli ÜLIsuur ja ilus, kus Joachimiga kokku saime. Samal ajal toimus vist 5-6 mängu. Desi võistkonnal just kõige paremini ei läinud, aga tal oli hea meel, et me tal fännideks olime :)

Selleks ajaks kui Desi mängud läbi olid, oli kõht juba suht tühi, nii et jalutasime linna, võtsime ühest pukast süüa (pitsat ja jäätist, omnomnom) ja läksime jälle järve äärde istuma. Seal jalutas meist mööda Haley enda host-emaga kes andsid meile idee minna vana linnamüüri vaatama, mida me ka tegime. Mul jäi mainimata, et Šveitsis on praegu erakordselt ilusad ilmad. Tavaliselt pidi siin suht 24/7 sadama, aga mina pole siiani veel ühtegi vihmapilve näinud ning täna oli meil näiteks 25 kraadi sooja. Hommikul välja minnes ei olnud aru saada, et NII palav päev tuleb, nii et mina olin muidugi teksade ja musta nahkttagiga. Halb valik. Selleks, et jõuda linnamüürini pidi päris palju jalutama. See oli aga iisi-briisi selle kõrval, mis ees ootas. Et tornideni ja müüri peale jõuda, pidi ülesmäge minema nii umbes 100 astet. Lõõskava päikese käes. Teepeal nägime aga laamasid, kes olid üliarmsad :D Lõpuks jõudsime müürini ja vau... see ronimine oli nii seda vaeva väärt. See vaade, mis sealt avanes oli lihtsalt kirjeldamatu. Kõik kes mulle külla tulevad, teid ma vean täiesti RAUDSELT sinna. Seal üleval olles on sul kogu Luzern peopesa peal.
Täna oli mul ka esimene kord vanalinnas jalutada. Ja teate, siin ma isegi ei karda ära eksimist. Võib-olla on põhjuseks see, et mul on alati kaart kaasas ja ma olen selle lugemises üsna heaks muutunud või lihtsalt see, et see tundub nii turvaline linn. Näiteks juba see, et enamasti inimesed isegi ei vaevu tänaval enda jalgrattaid lukustama. See on tõeliselt armas ja siiralt soe linn :)

Jõe ääres olev imeilus kirik

Joachim, Taylor ja veidi teise nurga alt vaade veetornile ja sillale.

Seal üleval on siis Gütsche loss ja mägi, kuhu varsti minna tahan

Vaade linnamüürilt

Taustaks on päris paar mäge

Osadesse tornidesse sai sisse ka minna, ja ühes neist oli uskumatult äge vana kell, mille mehhanism käis läbi kolme korruse. Siin siis üks osa sellest suurest kellast. Just guugeldasin seda ja sain teada, et tegu on linna vanima kellaga, ehitatud 1535.aastal.

Madalam osa linnamüürist. Müür ise ehitati 1368.aastal ja on peaaegu tervenisti säilinud.

Üks paljudest imeilusatest majadest Luzernis

Pluuto!

Poes on müügil väga erinevat moodi kaunistatud mune.

Paar asja, mis on mu to-do listis siin:

• Jõuda Pilatusele. Kuna ma just väga suur matkaja pole ja see mägi on üle 2 km kõrge, siis sinna saab ka rongiga sõita ja siis seal üleval ringi jalutada. Edasi-tagasi pilet on 20 franki, mis pole just väga kontimurdev.
• Jõuda Gütschile. Saksamaal on Neuschwansteini loss. Luzernis on selle mini versioon. Või no mitte päris aga sarnane küll. Sinna ülesse peaks ka kuidagi saama ja Tayloriga just täna rääkisime, set selle peaks millalgi ära tegema.
• Minna veetorni sillale. See on täiesti kesklinnas ja see ei ole mingi suur saavutus sinna jõudmine, aga millegi pärast ei ole ma sinna ikka veel läinud. Mul on sellest mitmeid pilte, aga sillale endale ma veel jõudnud ei ole.

Kuna seda küsiti mult enne reisi päris palju ja praegu on ka uuritud, siis vastan korraga kõigile - ilusate meeste konsentratsioon on siin üle keskmise suur. Samas kui hea välimusega naisi just eriti palju pole..

Ma olen avastanud, et tänu sellele, et ma päevad läbi inglise keeles räägin, olen ma hakanud ka mõtlema ja endamisi rääkides inglise keelt kasutama. See on natukene veider, arvestades et ma olen siin ainult paar päeva olnud. Aga selle üle on mul ainult hea meel, et inglise keelt nii palju praktiseerida saan :)
See nädalavahetus jõudsid ka kaks Hispaania tüdrukut kohale, nii et ma loodan, et järgmine nädal saame ka kõik seitsmekesi midagi ette võtta. Praegu tundub, et Koera tüdruk Mina on väga vaikne ja mitte eriti seltsiv, millest on kahju. Aga ehk see ajapikku muutub :)

Homme algab kool ja siis muutub tõenäoliselt elu ka veidi tihedamaks. Loodan, et ehk saan ka mõnes trennis käima hakata, näiteks joogas. Praegu uurin ka, et ehk leidub ka mõni tantsutrenn, kuna sellest tunnen ma väga puudust.

Kallipai teile!