Grüezi!

Lõpuks saan teile jälle kirjutada, ehk siis sain uue arvuti, hurraa!
Vahepeal on toimunud palju, oi kui palju! Ma veel ei tea kuidas täpselt tuleb see postitus, kas palju teksti ja palju pilte või vähe teksti ja palju pilte. Oleneb, kuidas jutt jookseb!

Alustan siis üle-eelmisest pühapäevast, 14.september. Kuna mul põlved valutasid igas asendis, nii pikali olles kui liikudes, siis mõtlesin, et aga miks ma peaksin kodus passima, kui nad mul niiehknii valutavad. Niisiis rääkisin Tayoriga ja läksime Glacier gardensisse, mis oli mul nimekirjas, mida näha tahan. Ja no päris ausalt, sinna läheks veel ja veel ja veel. Lihtsalt niiii vinge! Tegu on siis muuseumi, pargi, peeglisaali ja vaatetorniga. Ja meil läks seal umbes 2 tundi, aga kui veel rohkem süveneda, läheks kindlasti rohkem.

Muuhulgas on glacier gardensis näha ka, et Šveits oli varem rannikuala

Pingviinid! Eriline lemmik on see taeva poole palvetav :D

Nägi lähemalt Kesk-Šveitsi mäeahelikke ja järvi

Vaade vaatetornist

Peeglipark

Sissepääs peeglilabürinti

 Esmaspäeval oli kõiki vahetusüliõpilasi tutvustav üritus, kus pidime tegema ettekande enda, enda kooli ja enda eriala kohta. Kusjuures ülihuvitav oli, ja täitsa palju sai kõigi kohta teada. Lisaks pidi igaüks kaasa tooma enda riigile omast toitu. Mina otsustasin Kalevi kommide ja šokolaadi kasuks ja see läks täiega hästi kõigile peale! Ja no pärast olid kõik paraja suhkrulaksu all ja kargasime mööda ruumi ringi :D

Toitu kõikjalt maailmast

Meie super seltskond esimest korda ühe pildi peal!

Vahepeal sai veel väljas käidud ja tüdrukutega niisama istutud, kuid see laupäev oli üks imelisemaid päevi, mida oskad ette kujutada. Ehk siis käisime mount Rigil. Lisaks meile seitsmele oli veel Therese välisõliõpilasosakonnast ülikoolist ja tema tütar Vivian. Ma kirjutasin sellest Facebooki ka, aga tõesti, nii ilusaid kohti ei eksisteeri päriselus. See peab olema muinasjutt. Ja see, et mina praegu siin olen? See ei ole reaalsus.
PS: Kuna ma nägin tükk aega vaeva et pildid siin õigesse järjekorda panna ja siis suutsin nad kuidagi ära kustutada, siis teist korda enam ei viitsi, saate suvalises järjekorras :D

Meie super seltskond enne viimast jõupingutust, ehk allaminemist: Vivian, Ines, Mina, Taylor, mina, Haley, Sara, Joachim

Matka alguses

Lõunasöök - Racklette

Üle ma ei tea kui pika aja ronisin ma puu otsa!

Mäel olid iga natukese aja tagant lebopingid

Eesel eeslite keskel

Lõunasöögi ajal sellist vaadet nautida ei ole just paha

Ikka ja jälle ootan, et "Heliseva muusika" Maria kuskilt künka tagant välja kargaks.

Kuigi lihased olid veel laupäevast kanged (kokku sai matkatud umbes 6 tundi), siis otsustasime Haleyga pühapäeval ette võtta Gütschi hotelli/lossi. Tegu pidi olema umbes 15-minutilise jalutuskäiguga ja ma olin kindel, et sinna saab läbi metsa. Ehk me ekslesime umbes 2 tundi metsas ringi enne, kui lossi leidsime :D Aga see oli hea ajastus, sest just siis hakkas nii metsikult sadama, et järgnevad 40 minutit seisime me ühe väikese maja räästa all ja ootasime, et sadu natukenegi väheneks, et hotelli sisse joosta. Lõpuks see meil ka õnnestus ja istusime umbes 30 minutit hotelli baaris ja soojenesime ja nautisime vaadet. Siis otsustasime aga maja uudistada ja see oli niii õige valik. Selle hotelli sisekujundus on lihtsalt hämmastav. Iga detail on nii läbimõeldud ja imeline. Kuidagi, läbi keldri, jõudsime restorani, kust saime terassile millelt avanes imeline vaade linnale.

Metsas ekslemine tõi endaga kaasa ka näiteks suurepärase vaate Pilatusele

Loss ja lähenev äikesetorm

Vihmaselfie

Welcome to my crib!

Ah kõigest tassike teed. Lossis!

Fuajee

Kallipai ja hoidke mind ka ikka kursis oma tegemistega!