Könne Sie Schwitzerdütsch reede? : Pildiaeg! / It's picture time!

Grüezi!

Nagu ma enda eelmises postituses ütlesin, siis ma tõsiselt nautisin selle nädala loenguid. Ma pidin tegema ettekande libahuntidest ja ma arvan, et ma pole ühegi ettekande suhtes end ammu nii hästi tundunud, kui sellega. Ma tundsin end vabalt, ma suutsin inimesi naerma ajada, ja nagu Joachim ütles, oli see esitlus nii mina, aga parimas mõttes :D Neljapäeval oli meil väga pikk lõunapaus ja ilm oli tohutult hea, nii et läksime kolme tüdrukuga sellest loengust Määsile(laadale) ja läksime Sky Flyeri peale. See oli niii äge! Ja kuna ma polnud Määsi õhtul näinud, kui see tuledes on, läksime neljapäeva õhtul Tayloriga pilku peale viskama. See oli imeline! Selles oli kuidagi midagi maagilist, mis oli lihtsalt nii mõnus. Otse loomulikult tegin ma tohutult palju pilte. Pärast istusime Tayloriga mõnda aega järve kaldal ja lihtsalt imetlesime vaadet. Ma siiralt loodan, et inimesed, kes siin elavad või koolis käivad, saavad aru, kuidas neil vedanud on. Need vaated võtavad mind ikka veel hingetuks.

Like I said in my previous post, I loved my class this last week. I had to do a presentation about werewolves and I think I haven't felt so good about a presentation in a long time. I felt relaxed, I made people laugh and according to Joachim, it was so me, but in the best way :D On Thursday we had a very long lunch break and beautiful weather, so three girls from class and I went to the Määs to ride the Sky Flyer. It was so frickin awesome! And since I hadn't had a chance to see the Määs in the evening, when it's all lit up I went with Taylor on Thursday evening. It was amazing! It had something magical about it, which I love. I took tons of pictures, of course. We then sat by the lakeside for a while and just admired the view. I sincerely hope that you guys, who live or study here, that you realize how lucky you are to be living in a place like this. It still takes my breath away.

Sky Flyer

Laupäev möödus Taylori sünnipäeva tähe all. Päeval saime linnas kokku ja söime hommikusööki, hüppasime minu juurest läbi ja siis võtsime juba suuna Taylori poole. Ja see oli lihtsalt nii lõbus! Ega me midagi erilist ei teinudki, laulsime, tantsisime, lollitasime niisama :D Aga no naerda sai sõna otses mõttes pisarateni. Õhtul liitusid meiega ka Sara, Ines, Mina ja Joachim, ning saime ka Inesi ta sünnipäeva puhul õnnitleda :) Haley jäi selles nimekirjas välja, kuna tal õnnestus lennukist maha jääda ning oli seega Londonis lõksus. Muidugi läksime ka linna edasi ja no teate, ma ei harju selle siinse ööeluga vist küll ära. Ma olen nii harjunud sellega kuidas Tartus on - kõik on Rüütli tänaval ja chillivad! Või siis väikestes baarides. Mitte klubides, kus ollakse niiiii tihkelt üksteise vastus, et liikuda ka ei saa. Samas pärast semestrit siin ei kurda ma küll enam kunagi, et Rüütli tänaval liiga palju rahvast on. Ja rahvamassist läbitrügimises saan ka profiks.

Saturday was all about Taylor's birthday. We met up in the city and had breakfast, went by my place and then back to Taylors'. And it was so much fun! We actually didn't really do anything, sung, danced and just goofed around :D But I seriously had tears in my eyes from laughing. Later we were joined by Sara, Ines, Mina and Joachim and we got to congratulate Ines, since it was her birthday too :) Of course we also went out and you know, I think I will never get used to the nightlife here. I am so used to Tartu - everybody's out in Rüütli street and just chilling! Or in little bars. Not in clubs, where you're soooooo close to one another you can't even move. On the other hand, after a semester here, I will never complain about the amount of people on Rüütli street. And I will be a professional in pushing through crowds.

Sünnipäevalaps sünnipäevalilledega! / Birthdaygirl with her birthdayflowers!

Ärandasin üheks õhtuks Taylori kaabu. Mu emme ütles et ma näen "nii Ameerika" välja. / Stole Taylors hat for one night. My mom said I look "so America" :D

Joachim ja ta naised / Joachim and his ladies

Ja pühapäeval käisime jälle Määsil, seekord Taylori, Haley, Joachimi ja Desireega. Ja LÕPUKS sain ma minna kettkarusselli peale. Te isegi ei kujuta ette kui õnnelik ma olin. (Ehk mu õde sai kunagi ammu-ammu minna aga mina olin liiga väike ja pärast seda pole siiani võimalust tekkinud). Aga ega me ainult sellega ei piirdunud, kokku käisin täna nelja erineva asja peal. Päris ausalt öeldes, pärast viimast, kus sa pool ajast pea alaspidi olid, ei olnud enam väga hea olla :D Ma olen üsna kindel, et kõik kes seal platsi peal olid, kuulsid viimase sõidu ajal mu karjeid ja kisa :D Aga kõigi nelja sõidu ajal oli mul täiesti kõrvuni naeratus näol, või lihtsalt naersin valju häälega. Nii hea oli laps olla jälle, aga samas need kaks viimast asja... ma ei laseks vist elu sees enda last nende peale :D

And on Sunday we went to the Määs again, this time with Taylor, Haley, Joachim and Desiree. I FINALLY got to go on the swings. You can't even imagine how happy I was (my sister got to go years ago but I was too small and I haven't had a chance to go until now). But just one ride wasn't good enough, so I went on four different rides. To be honest, after the last one, where you are hanging upside down half the time, I did not feel so good :D I'm pretty sure that everybody who was near, could hear my screams during the last ride :D But during all the rides I had a smile from ear to ear, or I was just laughing out loud. It felt so good to be a kid again! But the last two rides... I would never let my kid go on those :D