Silvaplanasse ja tagasi / To Silvaplana and back

Hei!

Viimane nädal on möödunud enam vähem haiguse tähe all. Tõenäoliselt ei aita sellele ka kaasa see, et mu Eestist ostetud vihmavari läks kohvris katki ja nii olen ma paar korda saanud läbivettinuna koju minna. Aga tänu sellele toredale haigusele jäi mul laupäeval üks tore päev vahele. Nimelt pidi meie Sveitsi ajaloo loengu raames olema reis Küssnacht am Rigisse ja Zürichisse aga noh, ma ei jõudnud bussipeatusest kaugemale.. Aga selle korvamiseks kinkis Joachim mulle täna väikese kumminotsu, mille ta laadal võitis! Pühapäeval ma aga PIDIN terve olema, kuna ette oli nähtud reis Silvaplanasse, et kohtuda perega, kelle juures järgmine semester töötan. Ütleme nii, et kell 6:20 ärgata ja kokku 9 tundi rongis veeta ei ole just mu arusaam ideaalsest pühapäevast, aga tegelt oli tegu väga toreda päevaga (või noh, peaaegu, aga sellest hiljem).

I've been sick basically the whole last week. Probably the fact that my umbrella broke and I've gotten soaking wet a couple of times really doesn't help. But thanks to fact that I'm sick I had to miss a really great day. On Saturday we were supposed to have a trip with our Swiss history class to Küssnacht am Rigi and Zurich but well, I made to my bus stop and then had to go back, since I was just too weak. But to make it up, Joachim gave me today a small rubber pig, he had won! On Sunday I HAD to be well, since I needed to go to Silvaplana to meet the family I'm gonna be working with next semester. Let's just say that waking up at 6:20 and spending  all together 9 hours a train is not my idea of a perfect Sunday but it actually turned out to be a really great day (well, almost, but I'll come back to that later)

Ehk siis pühapäeva hommikul alustasin ma sõitu St. Moritzisse. Kokku sõitsin ma kolme erineva rongiga ja need vaated, mis ma rongi aknast nägin... hämmastav! Nägin mägesid, mille kõrval isegi Mount Pilatus kahvatub. Ja see juba ütleb midagi, sest minu jaoks oli Pilatus siiani suht kõigi mägede ema :D Mis mulle aknast väga silma hakkas oli see, kui palju oli vanade kindluste, losside, kirikute varemeid mägedes ja mägede vahel voolavad jõed, mis on niinii helesinised, et ma poleks kunagi uskunud, et üks jõgi selline võiks olla. Väike hariv fun fact ka sekka. Viimane rong, millega St Moritzisse sõitsin, oli liin Thusisest Tiranosse (Itaalia) ning see kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Sellel liinil sõidab rong üle 196 silla, läbi 55 tunneli ning kõrgeimal tipul on rong 2253 m kõrgusel merepinnast. Minu rong aga nii kaugele ei sõitnud vaid lõpp-peatus oli St. Moritzis. Minu vastas istus üks hästi armas vanapaar, kellega ma ühtegi sõna ei vahetanud, aga kui nad peatus enne mind maha läksid, soovis too proua mulle kiiret paranemist :) (Jah, saksa keeles ja ma sain aru!) St Moritzis ootas mind autojuht, kes mind Silvaplanasse viis. Seal kohtusin perega, kelle juures töötama hakkan, nägin natukene küla, nägin enda elamiskohta, söin imeeeemaitsvat Tai toitu, nautisin seda vapustavalt ilusat kohta ja eesti keele rääkimist.

So on Sunday morning I started my trip to St. Moritz. All together I took three trains there and the views from the trains were... amazing! I saw mountains that make even Mount Pilatus look small. And that is saying something, because to me, Pilatus has so far been like the mother of all mountains :D Another thing I noticed is that there are a lot of old ruins of castles, forts, churches in the mountains and the rivers are soooso babyblue, that I couldn't even dream to ever see rivers like that. A little educative fun fact also. The last train I took to St. Moritz was the line from Thusis to Tirano, Italy and it's in the UNESCO world heritage list. The train goes over 196 bridges, through 55 tunnels and at it's highest peak it's 2253 meeters from sea level. My train didn't go that far though, the end stop was in St. Moritz. There was an old couple sitting opposite of me on the train. We didn't say one word to each other the whole ride but when the left the train one stop before me, the lady smiled and told me to get well soon :) (Yes, in German and I understood!). In St. Moritz a driver was waiting for me to take me to Silvaplana. There I met the family I'm gonna be working for, saw the village, saw the place I'm gonna live at, ate some amaaaaazing Thai food, enjoied the unbeliavbly beautiful place and also talking in Estonian.

Algselt pidin rongiga St. Moritzist tagasi tulema, aga kuna see nädalavahetus oli tööl üks pereema sõbranna, kes elab Saksamaal, oli ta nõus mind Sargansi sõidutama, et saaksin seal rongi peale minna. Tuleb odavam ja ka vähem aega rongis. Sobib! Kuidagi suutsime me aga Sargansist mööda sõita ja hakkasime järgmist linna otsima, kuhu sisse keerata, et raudteejaama leida. Lõpuks leidsime mingi imetillukese koha, kus enamik ronge üldse ei peatunudki, aga aparaadist sai Luzerni pileti osta ja Liisa abiga sain ka vajaliku info, kus ja millal ümber istuda. Selleks ajaks ei olnud enam nii hea olla, kui ülejäänud päev oli. Põhjus on väga lihtne. Lucerne on umbes 450 meetrit merepinnast ja Silvaplana 1800 meetrit. Ja see rõhuvahe ei mõjunud mu niigi haigusest nõrgale organismile üldse mitte hästi. Koju sain kuskil üheksa paiku õhtul ja no nii laip ma pole ikka ammu olnud. Aga  nüüdseks on päris inimese tunne juba!

At first I was supposed to take the train back from St Moritz but this weekend a friend of the family was working there, who lives in Germany and who was nice enough to give me a ride to Sargans on her way back home so I could take the train from there. It would be cheaper and less time on a train. Perfect! Some how we managed to miss Sargans so we started looking for another city with a train station. We made it to this really small place where most of the trains didn't even stop but the ticket machine sold me a ticket to Lucerne and with the help of my sister I got all the information about where and when I need to change trains. But by that time I was really not feeling so good. The reason is simple. Lucerne is about 450 meters from sea level and Silvaplana about 1800. And my body, which was already weak from the sickness just couldn't handle the difference of altitudes. I got home at about 21 and I haven't been this dead for a long time. But now I feel almost like a human again!

Aga tegelikult oli tegu ülihea päevaga, sest nüüd ma saan kindlalt öelda, et olen ka järgmise poolaasta Šveitsis!

But actually it was a really good day, because now I can say for sure that I will be spending another 6 months in Switzerland!

Vaated rongiaknast / Views from the train

Silvaplana

Külas elab umbes 1000 inimest / There is approximately 1000 people living in the village

Vaade hotelli restoranist / View from the hotel's restaurant

Esimene käik täiesti imelisest lõunasöögist / First course of an amazing lunch

Magustoit / Dessert

Hotell Albana

Teel Sargansi tegime pildistamiseks paar peatust / Made a few stops on our way to Sargans to make pictures

Kallipai!

Pildiaeg! / It's picture time!

Grüezi!


Nagu ma enda eelmises postituses ütlesin, siis ma tõsiselt nautisin selle nädala loenguid. Ma pidin tegema ettekande libahuntidest ja ma arvan, et ma pole ühegi ettekande suhtes end ammu nii hästi tundunud, kui sellega. Ma tundsin end vabalt, ma suutsin inimesi naerma ajada, ja nagu Joachim ütles, oli see esitlus nii mina, aga parimas mõttes :D Neljapäeval oli meil väga pikk lõunapaus ja ilm oli tohutult hea, nii et läksime kolme tüdrukuga sellest loengust Määsile(laadale) ja läksime Sky Flyeri peale. See oli niii äge! Ja kuna ma polnud Määsi õhtul näinud, kui see tuledes on, läksime neljapäeva õhtul Tayloriga pilku peale viskama. See oli imeline! Selles oli kuidagi midagi maagilist, mis oli lihtsalt nii mõnus. Otse loomulikult tegin ma tohutult palju pilte. Pärast istusime Tayloriga mõnda aega järve kaldal ja lihtsalt imetlesime vaadet. Ma siiralt loodan, et inimesed, kes siin elavad või koolis käivad, saavad aru, kuidas neil vedanud on. Need vaated võtavad mind ikka veel hingetuks.

Like I said in my previous post, I loved my class this last week. I had to do a presentation about werewolves and I think I haven't felt so good about a presentation in a long time. I felt relaxed, I made people laugh and according to Joachim, it was so me, but in the best way :D On Thursday we had a very long lunch break and beautiful weather, so three girls from class and I went to the Määs to ride the Sky Flyer. It was so frickin awesome! And since I hadn't had a chance to see the Määs in the evening, when it's all lit up I went with Taylor on Thursday evening. It was amazing! It had something magical about it, which I love. I took tons of pictures, of course. We then sat by the lakeside for a while and just admired the view. I sincerely hope that you guys, who live or study here, that you realize how lucky you are to be living in a place like this. It still takes my breath away.

Sky Flyer

Laupäev möödus Taylori sünnipäeva tähe all. Päeval saime linnas kokku ja söime hommikusööki, hüppasime minu juurest läbi ja siis võtsime juba suuna Taylori poole. Ja see oli lihtsalt nii lõbus! Ega me midagi erilist ei teinudki, laulsime, tantsisime, lollitasime niisama :D Aga no naerda sai sõna otses mõttes pisarateni. Õhtul liitusid meiega ka Sara, Ines, Mina ja Joachim, ning saime ka Inesi ta sünnipäeva puhul õnnitleda :) Haley jäi selles nimekirjas välja, kuna tal õnnestus lennukist maha jääda ning oli seega Londonis lõksus. Muidugi läksime ka linna edasi ja no teate, ma ei harju selle siinse ööeluga vist küll ära. Ma olen nii harjunud sellega kuidas Tartus on - kõik on Rüütli tänaval ja chillivad! Või siis väikestes baarides. Mitte klubides, kus ollakse niiiii tihkelt üksteise vastus, et liikuda ka ei saa. Samas pärast semestrit siin ei kurda ma küll enam kunagi, et Rüütli tänaval liiga palju rahvast on. Ja rahvamassist läbitrügimises saan ka profiks.

Saturday was all about Taylor's birthday. We met up in the city and had breakfast, went by my place and then back to Taylors'. And it was so much fun! We actually didn't really do anything, sung, danced and just goofed around :D But I seriously had tears in my eyes from laughing. Later we were joined by Sara, Ines, Mina and Joachim and we got to congratulate Ines, since it was her birthday too :) Of course we also went out and you know, I think I will never get used to the nightlife here. I am so used to Tartu - everybody's out in Rüütli street and just chilling! Or in little bars. Not in clubs, where you're soooooo close to one another you can't even move. On the other hand, after a semester here, I will never complain about the amount of people on Rüütli street. And I will be a professional in pushing through crowds.

Sünnipäevalaps sünnipäevalilledega! / Birthdaygirl with her birthdayflowers!

Ärandasin üheks õhtuks Taylori kaabu. Mu emme ütles et ma näen "nii Ameerika" välja. / Stole Taylors hat for one night. My mom said I look "so America" :D

Joachim ja ta naised / Joachim and his ladies

Ja pühapäeval käisime jälle Määsil, seekord Taylori, Haley, Joachimi ja Desireega. Ja LÕPUKS sain ma minna kettkarusselli peale. Te isegi ei kujuta ette kui õnnelik ma olin. (Ehk mu õde sai kunagi ammu-ammu minna aga mina olin liiga väike ja pärast seda pole siiani võimalust tekkinud). Aga ega me ainult sellega ei piirdunud, kokku käisin täna nelja erineva asja peal. Päris ausalt öeldes, pärast viimast, kus sa pool ajast pea alaspidi olid, ei olnud enam väga hea olla :D Ma olen üsna kindel, et kõik kes seal platsi peal olid, kuulsid viimase sõidu ajal mu karjeid ja kisa :D Aga kõigi nelja sõidu ajal oli mul täiesti kõrvuni naeratus näol, või lihtsalt naersin valju häälega. Nii hea oli laps olla jälle, aga samas need kaks viimast asja... ma ei laseks vist elu sees enda last nende peale :D

And on Sunday we went to the Määs again, this time with Taylor, Haley, Joachim and Desiree. I FINALLY got to go on the swings. You can't even imagine how happy I was (my sister got to go  years ago but I was too small and I haven't had a chance to go until now). But just one ride wasn't good enough, so I went on four different rides. To be honest, after the last one, where you are hanging upside down half the time, I did not feel so good :D I'm pretty sure that everybody who was near, could hear my screams during the last ride :D  But during all the rides I had a smile from ear to ear, or I was just laughing out loud. It felt so good to be a kid again! But the last two rides... I would never let my kid go on those :D

Õudustemajja! / To the haunted house!

The Insider

Double ranger. Hetk, kus sa oled üsna kindel, et sa rakmetest välja kukud :D / That moment, when you are pretty sure you're gonna fall out

 Kalli!

Mul oli vaheaeg!

Hehei!


Vaba nädal on läbi ja nüüd on paras aeg teid kurssi viia, mis selle nädalaga peale sai hakatud. Esmaspäevasest purjetamisest ma juba rääkisin, aga selle tagajärgede all ma kannatan siiani. Ehk siis järvel sain tuult ja nüüd on mõnus köha ja hääl on ka üsnagi kadunud. Aga see ei ole mind takistanud miskit tegemast!

My week off is ended by now, so it's time to sum up what I did with all of my free time. I already talked about my sailing trip on Monday, but now I have to deal with the negative sides. Since it was quite windy on the lake, I now have a cough and my voice is practically gone. But that hasn't stopped me from doing anything!

Kolmapäeval olime Haleyiga kultuursed ja käisime loodusmuuseumis ja ajaloomuuseumis. Mingil põhjusel meil vedas ning kuna oleme PH tudengid, saime loodusmuuseumisse tasuta sisse! Ajaloomuuseumis nii väga ei vedanud. Loodusmuuseumis oli tohuuuuuuutult suur väljapanek erinevatest putukatest ja liblikatest. Ausalt öeldes võttis päris kõhedaks seest, kuna ma ei ole just suurim putukate fänn. Mõlemad muuseumid olid päris suured, 3-4 korruse peal. Mis mulle ajaloomuuseumis meeldis oli see, et sisse minnes said skänneri, igal esmel oli oma triipkood ja kui sind miski huvitas, said seda skännides selle eseme kohta täpsemalt lugeda.

On Wednesday Haley and I went to the nature museum and history museum. For some reason we got lucky, since PH students had free entry to the nature museum. Unfortunately didn't get that lucky in the history museum. The nature museum had a huuuuuuge exhibition of different bugs and butterflies. It kinda creeped me out, to be honest, since I'm not the biggest fan of bugs. What I especially liked at the history museum, was the scanner system - when you go in you get a scanner and each item has their own bar code and when you scan it in you can read more about it.(Sorry, Haley, stole some pictures from you ;) )

Hedwig!

Alan!

Igatsesin meie repse, tegin ühe kohalikuga hoopis pilti

Näiteid imeilusatest liblikatest / Some examples of the gorgeous butterflies

Mammuti kihv / Mammoth tusk

Spetsiaalselt Sikule mõeldes

Muuseumis sai Minecrafti mängida / Got to play Minecraft at the museum

Kolmapäeval sai jälle ka mu toredate korbiinimestega väljas käidud. Teate, kui hea oli üle pika aja värvilinti kanda! Istusime ühes pubis/restoranis ja sisse jalutas üks meesterahvas enda koeraga. Bokseriga! Täpselt minu Duncani värvi, ainult nägu polnud halliks läinud. Kui nad olid söömise lõpetanud läksin nende juurde ja küsisin omanikult, kas võib koerale(Apollo) pai teha. See koer armastas mind!! Ta olekski jäänud mu käsi ja nägu lakkuma, kui mu põlved poleks kükitamisest ära väsinud. See oli üks mu parimaid emotsioone siin, kuna loomadest, eriti Duncsist tunnen siin puudust küll. Edasi läksime osadega Roadhousei, kus olid juba Haley, Taylor, Anna, Nicole ja veel inimesi koolist. Ma pean ütlema, et mul on tohutult hea meel, et Haley üsnagi kesklinnas elab ja tal lisavoodi on. Kuna mu viimane buss koju läheb 00:36, jääksid mu peod üsna lühikeseks, kui tema juures ööbida ei saaks.

On Wednesday I also met up again with my awesome fraternity people. It was soooo good to wear my colour ribbon again! We were sitting at pub/restaurant when a man walked in with his dog. A boxer! And exactly the same colour as my Duncan, only his face was still brown, not grey. When they had finished eating I asked the owner if I coul pet his dog (Apollo). The dog loved me!! He would have kept licking my hands and face if he could have. It was one of the best emotions I've gotten here, since I miss animals, especially my Duncs. After that we went to Roadhouse with some people, where I met up with Haley, Taylor, Anna, Nicole and some other people from school. I must say I'm really glad Haley lives so close to the city center and has an extra bed. Since my last bus home leaves at 00:36, my parties would be quite short, if I didn't have the chance to stay at her place. 

Nii hea tunne! / My colour ribbon and ring

Neljapäeval sai käidud šokolaadimuuseumis. Ma isegi ei oodanud konkreetselt midagi, aga samas see, mis tegelt oli, ei olnud üldse see, mida ma oleks oodanud :D (ma tean, see ei kõla loogiliselt). Põhimõtteliselt nägi see välja nii, et istusime neljakesi ühte autolaadsesse asja, mis mööda ruumi ringi sõitis. Erinevates peatustes näidati pilte või videot šokolaadi ajaloost ning kuidas seda tehakse ja "telefonist" sai ka inglise keelset tõlget kuulda. Tegelt oli see täiega huvitav, aga omamoodi veider. Aa ja tasuta šokolaadi saime ka natukene! Muuseumiga samas majas olevas poes avastasime, et Lindti kommidele on allahindlus, osta 3 karpi ja maksa 2 eest. Muidugi tuli võimalust ära kasutada ja enda šokolaadivarusid täiendada. Haley ja Tayloriga käisime vaatamas ka lühikest filmi pandadest. See oli nii armas! Minul olid pool ajast pisarad silmas igatahes.





On Thursday we went to the chocolate museum, or chocolate adventure. I wasn't actually expecting anything in particular, but what it actually was, was definitely something I wasn't expecting (makes sense, I know). Basically, the four of us sat in a car-like thing, that went around the room. In different stops you could see pictures and videos of the history of chocolate and how it's made and from the "telephone" we also had the text translated into English. It was actually really interesting, just a bit weird. Oh, and we got some free candy! In the store there was a discount  - buy three boxes of candy, pay for two. Of course we had to take advantage of the situation and stock up on our chocolate. With Haley and Taylor we also went to see a short movie about pandas. It was so sweet! I had tears in my eyes half the time.

Reede oli Andrega väga mõnus päev. Sõime ühes väikeses kohvikus lõunat ja sain enda saksa keelt harjutada tõlkides menüü saksa keelest inglise keelde. Ja ma sain sellega hakkama! (Peaaegu...)  Pärast me kõndisime niisama ringi, ta näitas mulle enda kooli ja lihtsalt jutustasime. Siis otsustasime minna ühte poodi, et lihtsalt vaadata oktoberfesti kleite (õigem nimetus oleks dirndl). Ma olin täiesti kindel, et ma ei osta endale seda. Aga pärast ühe kleidi selga proovimist, ei tahtnud ma seda enam kunagi seljast ära võtta. Niisiis tuli see minuga koju kaasa ja ma olen selle üle niii õnnelik! Näitasin Haleyile ka kleidist pilti ja ta oli sellest nii vaimustuses, et läksime poodi tagasi ja veetsime seal umbes 2 tundi, kuni Haley põhimõtteliselt kõik kleidid selga proovis, mis neil müügiks olid :D Miks ma selle kleidi üldse ostsin oli see, et laupäeval oli Anna sünnipäevapidu, mille jaoks oli mul kostüümi vaja. Kuna Haley ja Taylor ei saanud ikkagi oktoberfestile minna, tuli Haley minuga koos peole. Mul oli plaanis selleks puhuks kooki küpsetada. Anna palus mingit traditsioonilist eesti toitu aga ma ei suutnud midagi välja mõelda, mida teha, niisiis otsustasin Ly koogi kasuks, mida ma kodus ülitihti teen. Aga koostisosad maitsevad siin nii teistmoodi! Näiteks kakao, tuhksuhkur, mis tunduvad üsna kindla maitsega asjad. Nope, täiesti teistsugused. Niisiis ei tulnud kook päris selline, nagu ma plaaninud olin, aga ikkagi üsna hea. Pidu ise oli üliäge. Mis mulle eriti meeldis oli see, et inimesed olid enda kostüümidega tõesti vaeva näinud ja seda eestis väga tihti ei näe. Pluss mingi neli tüüpi vähemalt kandsid kleiti. Ja nad nägid pagana head välja! Ööseks jäin ma jälle Haley juurde, ma tõesti peaksin sinna paari pidzaamasid jätma..

Friday was a great day with Andrea. We had lunch at a little cafe and I got to practice my German by translating the menu from German to English. And I did it! (More or less...) Afterwards we walked around, she showed me her old school and just talked. After a little while we decided to go to a store to see some oktoberfest dresses. I was absolutely sure I wouldn't buy one. But after trying it on, I never wanted to take it off. So it came home with me and I'm soooo happy about it. I showed a picture of it to Haley and she was so excited about it that we had to go back to the store. So we spent another 2 hours there, while Haley tried on basically every dress they had :D Why I even bought the dress, was because Anna had a birthday party and I needed a costume for that. Since Haley and Taylor couldn't go to oktoberfest, Haley came with me to the party. I wanted to make a cake for the party, since Anna asked for some traditional Estonian food but well, I'm not really good a making those :D So I planned on making a cake I always do back home. But the ingredients here taste so different! For example, cocoa, powder sugar, which seem like quite neutral stuff but nope, totally different! So the cake didn't turn out like I hoped it would, but it was still quite good. The party itself was really cool. What I liked most, was that people actually had really worked on their costume and you don't really see that in Estonia. Plus there were like four guys in dresses. And they looked damn good! I spent the night at Haleys again, I really should leave some PJ's there...

Esmaspäeval hakkas jälle kool. Sellel nädalal on mul ainult üks aine nimega  Ways of reading and writing: gothic voices. Mul ei olnud õrna aimu ka, mida sellelt oodata aga see on tegelikult väga huvitav ja lõbus! Iga päev me keskendume kindlale teemale ja tekstile ning üliõpilased teevad ettekandeid. Mina pean ettekande tegema libahuntidest, aga kuna mul  on hea partner, saime esituluse kiiresti ettevalmistatud ja ma vähemalt loodan, et see on teistele huvitav. Täna käisime me inglise surnuaias ja inglise kirikus, mis mõlemad on gooti stiili esindajad. Ma olen tegelikult üliõnnelik, et ma otsustasin selle aine võtta, selle asemel, et üks nädal veel vaba oleks olnud. Lisaks mulle täiega meeldib see õppejõud. Mul on temaga üks aine veel koos, aga seal on ta palju vaoshoitum, siin ta viskab nalja ja on palju aktiivsem ja on näha, et teda ennast tohutult huvitab see teema.

And on Monday school started again. This week I only have a class called Ways of reading and writing: gothic voices. I really didn't know what to expect from it but it's actually really interesting and fun! Each day we concentrate on a certain subject and text and students do presentations. I have to do a presentation about werewolves, but I have a good partner so we got it done really fast and I at least hope it's gonna be interesting. Today we went to an English cemetery and to an English church that both represent the gothic style. So I'm actually really happy I chose to take that class and not an extra week off. Plus I really like the professor. I have one other class with him but in that one he's much more reserved. In this one he makes jokes and is much more aktive so you can really see that he's really into the subject. 

Meggeni inglise surnuaed ja kabel. Pilt näpatud googlest / The English cemetary and chapel in Meggen. Picture taken form google

Musikallipai!