Könne Sie Schwitzerdütsch reede? : Juttu Zürichist ja pilte Tartust

Hei!

Vahepeal ei ole mõnda aega jälle kirjutanud, aga samas ei ole midagi ka väga toimunud. Küll aga mõtlesin, et peaksin kirjutama eelmisest nädalavahetusest.
Kuna mul mingeid plaane tolleks nädalavahetuseks ei olnud ja ilm pidi ilus olema, otsustasin ise midagi organiseerida. Seega kirjutasingi Facebookis Zürichi Au Pairide gruppi, et teeme pikniku! Saime laupäeval ooperiteatri ees kokku ja otsisime koos ühe mõnusa platsi. Kokku oli meid koos minuga kuus - Valentina Rumeeniast, Cristina Hispaaniast, Nanna ja Sofie Taanist ning Sophie Inglismaalt. Eriti tore on see, et Sofie ja Sophie elavad ka Zollikerbergis, nii et ei ole enam üksi siin :)
Ja meil oli tõesti tohutult tore, kõik olid midagi süüa-juua kaasa võtnud ja istusime pea viis tundi lõpuks järve ääres.
Kuna ma ei olnud siiani veel Zürichis väljas käinud, siis veensid Nanna ja Cris mind nendega õhtul välja minema. Enne seda tulid õhtul Nanna ja Sophie minu juurde, istusime ja kuulasime muusikat, ajasime juttu ja jõime paar õlut ja siis läksime Nannaga edasi linna. Sellega, KUI pagana kallis siin väljas käia on, ei harju ma vist kunagi ära. Ja ei taha ka väga harjuda. Enamikesse klubidesse on sissepääs kuskil 25 franki. Õlu maksab odavamates kohtades 8 franki. Kuna mina ei tahtnud maksta 25 franki koha eest, kus mulle muusika suure tõenäosusega ei meeldi, siis läksime hoopis kahte väga rahvusvahelisse kohta, kus sissepääs on tasuta. Esimese nimeks oli Lady Hamilton ja teine Nelson's. Nii palju kui ma aru olen saanud, siis päeval on nad rohkem pubide moodi ja õhtul klubid. Rahvast oli mõlemas metsikult, muusika oli hea ja tantsida sai iganes. Ma reaalselt ei mäleta, millal ma viimati väljas käisin tantsimas, nii et see oli tõsiselt tore. Kuidagi suutsime me Crisi ja tema sõbrad ära kaotada nii et lõpuks jäime Nannaga kahekesi. Mingi aeg käisime Burger Kingist läbi, et kõhud täis süüa ja siis läksime juba rongi peale, et koju minna.
Mis on aga hästi naljakas on see, et kui kuskil tüdrukutega inglise keeles rääkida, siis alati küsitakse, et kas olete au pairid. Ja nendes kahes tahvusvahelises baaris pidi ringlema tore seltskond, kellel on n.ö au pairide checklist. Ehk siis igal õhtul otsitakse endale uue riigi au pair, kes viiakse kallisse klubisse et talle seal enda rahakoti paksusega muljet avaldada ja siis koju viia. Kui oled pärit riigist, mis on mehe nimekirjast juba maha tõmmatud, siis sa enam huvi ei paku. Õnneks meie tol õhtul selliste tüüpidega kokku ei puutunud.
Üks asi, millega ma ei suuda siin veel harjuda, on Zürichi raudteejaam. See on reaalselt linn linnas. Mina olen seal korduvalt ära eksinud, mis ei ole väga imestamapanev. Kodulehekülg ütleb, et raudteejaamas asuvas ShopVille's on umbes 180 poodi ja 50 restorani. Kas Kuressaares isegi on nii palju poode?! Ühesõnaga sealt võib leida suhteliselt kõike, mida vähegi vaja on. Eeldusel, et sa ära ei eksi... Kuna raudteejaamad ja lennujaamad on ainsad kohad, kus toidupoed võivad pühapäeval lahti olla, siis ei tasu sinna pühapäeviti väga sattuda. Mina olen seda viga paar korda teinud ja noo... suht terve Zürich tundub seal kohal olevat.
Lisan siia paar üksikut pilti laupäevast.

Teisi au paire oodates nägime Sophiega keset Zürichi kesklinna jalutamas kahte siga!! Te võite ainult ette kujutada, kui õnnelik ja šokis ma olin. Üks tuli mulle niiiinii lähedale, et peaaegu oleks saanud pai teha aga siis kutsus ta omanik ta ära... Nad olid nii tohutult armsad lihtsalt!

Meie mõnus piknik :)

Enne väljaminekut väike selfie ka!

Ja siia lõppu lisan paar pilti Tartust. Enda viimasel õhtul Tartus sain ma käia enda elu esimeses ja maailma kõige ägedamas pulmas! Mul oli au aidata seda ka natukene korraldada ja see oli täiesti suurepärane kogemus :) Ja tahtsin teiega jagada paari pilti ka sealt, kuna need on lihtsalt nii ägedad. Kõikide piltide (v.a kahe esimese) autoriks on suurepärane Timo Ilves.

Palju õnne teile veelkord, armsad Mari ja Kristjan!!